Mittemetallid täpsemalt

Ammoniaak Keemilised omadused

(-III S ühend) -aluseline, püsiv, nõrk redutseerija -põleb ainult puhtas hapnikus + H2O -› ammoniaakhüdraat + O2 -› N2(g) + H2O(g) (tavating) + O2 -› NO(g) + H2O(g) (Ostwaldi menetlus)

Tahke väävli saamine (2)

(1) Naatriumtiosulfaat + happelahus -› tioväävlishape laguneb -› S(t) + SO2(g) + H2O (+sool) (2) SO2 + tugevam redutseerija SO2(g) läbjuhtimine H2S lahusest -› S(t) + H2O(v)

Väävli ühendid o.a IV iseloomulikud ühendid, püsivus, oks/red kui ebapüsivad: kuidas lähevad püsivamasse olekusse?

- SO2, väävlishape, sulfitid - üsna ebapüsivad - redutseerijad - SO2 on püsiv

Väävli ühendid o.a VI iseloomulikud ühendid, püsivus, oks/red, milleks nad võivad oksüveerida/redutseeruda?

- SO3, väävelhape, sulfaadid - enamasti püsivad - konts. H2HO4 ja eriti SO3 on ebapüsivad, käituvad tugeva oksüdeerijana - redutseeruvad SO2-ks

Väävel Keemilised omadused

- tavating. üsna püsiv oksüdeerija (-II) -metallid, vähemaktiivsed mittemetallid + H2 (t°) + C (tugev t°) + Na (hõõrumisel) + Fe (°t) redutseerija (põh. IV ja VI) -O2, F2, Cl2, ühendid + O2 (hapnikus kuumutamisel)

Hüdriidid (mis aine ühend, püsivus, oks/red)

- vesiniku o.a -I ühendid - aktiivsete metallide ja Si ja B-ga - ebapüsivad - tugevad redutseerijad

Lämmastik Keemilised omadused

- väheaktiivne oksüdeerija: + metall (t°) + Li (tavating.) + H (Haberi menetlus) redutseerija + O2 (t° > 3000°C)

Sulfiidid (mis ühend, püsivus, oks/red)

- väävli ühendid o.a -II (sh H2S(g) H2S(l) ja soolad) - suhteliselt ebapüsivad - käituvad redutseerijana, eriti lahuses - soolad hüdrolüüsuvad tugevalt -› aluseline keskkond

Lämmastiku oksiidid

-ainult NO2 on püsiv NO ja NO2 -liituvad jahtumisel dimeerideks -radikaalid (I) N2O (II) NO - värvusetu, oks -õhk-› NO2 (IV) NO2 - punakaspruun NO2(g) ‹-› N2O4(g) (värvusetu)

Peroksiidid (mis ühend, keemilised omadused)

-hapniku ühendid o.a -I -vesiniku ja aktiivsete metallidega -ebapüsivad -tugevad oksüdeerijad (redutseeruvad oksiidiks)

Ammooniumisoolad Keemilised omadused

-lahustuvad hästi vees -lagunevad kuumutamisel (võivad tahket jääki mitte anda) a) anioonil pole oksü. omadusi: 1 saadus on NH3 b) anioonil on oksü. omadused: ammoniak oksüdeerub, eraldub H2O(g)

vedele õhu fraktsioneeriv destillatsioon

-odavaim viis tööstuses O2 saamiseks (pole puhas) -kõrvalsaaduseks N2 -› O2(v) + N2(g) jm

Nitraadid termiline lagunemine

-püsivad: tavating. tahkena, pH >= 7 lahuses -ebapüsivad: t° -lagunemisel 1 saadus enamasti O2 (algul atomaarne) (a) leelismetalli nitraat -t°-› nitrit(t) + O2(g) (b) väh.akt. metalli nitraat -t°-› m.oksiid(t) NO2(g) + O2 - ebapüsiv nitrit laguneb (c) NH4NO3 -t°-› N2O(g) + H2O(g) - redoksreaktsioon, NH4 oksüdeerub, NO3 redutseerub - O2 ei eraldu (d) NH4NO2 -t°-› N2(g) + H2O(g) - redoksreaktsioon, tahket jääki ei teki -toimub ka NaNO2(l) + NH4Cl(l) -t°-›

Väävlishape (omadused 2)

-redutseerija -oksüdeerub õhuhapniku toimel väävelhappeks 2H2SO3(l) + O3(g) -› 2H2SO4(l) -kuumutamisel laguneb kergesti, eraldub SO2 H2SO3 - t° -› H2O + SO2(g)

Vesinik keemilised omadused

-tavating. püsiv -t° tugev redutseerija redutseerija (I) -väheaktiivste mittemet. vahetult ei reageeri (P, C) -aktiivsed mittemetallid, ühendid (t°) + O2 (sädeme mõjul plahvatab) + Cl2 (valgustamisel plahvatab + S (t°) + CuO (t°) -› Cu(t) + H2O(g) oksüdeerija (-I) -aktiivsed metallid, Si, B (t°)

hapniku saamine laboris

-vesinikperoksiidi lagundamisel (l) -katalüsaatoriks MnO2 -› H2O + O2(g)

vesinikperoksiid keemilised omadused

-väga tugev oksüdeerija -laguneb H2O + O2 kat. või t° toimel

Vesiniku ühendid (I) - püsivus, lahustuvus, happe-aluse omadused tabelis

-ühendite püsivus väheneb rühmas ülevalt alla (elementide aatomiraadius kasvab) -lahustuvus sõltub molekulide polaarsusest -happelised omadused tugevnevad perioodis vasakult paremale, rühmas ülevalt alla

CuO + H2 -› (saadus, tingimused)

-› Cu + H2O -kuumutamisel

Na + H2 -› (saadus, tingimused)

-› NaH (naatriumhüdriid) - kuumutamisel

Ühendite happe-aluse omadused. Tegurid

1) molekulide polaarsus - mida polaarsem side, seda kergem prootonit loovutada 2) kovalentse sideme tugevus - mida nõrgem side seda kergem prootonit loovutada - aatomiraadiuse kasvades kov. sidemed nõrgenevad - ühendite happelisus kasvab rühmas ülevalt alla

Vesiniku saamine tööstuslikult

1) süsiniku või metaani reageerimisel veeauruga C või CH4 + H2O(g) - t°—› CO(g) + H2(g) 2) vee elektrolüüs 2H2O(V) -› 2H2(g) + O2(g)

Happesademete teke (S)

1) väävliühendite põlemisel eraldub SO2 2) õhuniiskuse toimel moodustub väävlishape (SO2+H2O(g)) 3) väävlishape oksüdeerub õhuhapniku toimel H2SO4-ks

fotosüntees

CO2 + H2O -› C6H12O6 + O2

Lämastiku (III) ühendid

HNO2 -ainult lahuses -ebabüsiv - laguneb H2O(v) + N(g) ? Nitritid -üsna tugevad redutseerijad, -oks-› nitraat (IV) + tugevam redutseerija -red-› NO (I)

Di- ja trihapnik (püsivus, oks/red)

O2 - tavatingimustes püsiv - kuumutamisel oksüdeerija - atomaarsena väga tugev oksüdeerija O3 - ebapüsiv (redutseerub -› O2) - tugev oksüdeerija

Väävli või sulfiidsete mineraalide põlemisel eraldub -

SO2

SO3 saamine

SO2 katalüütiline oksüdeerimine (eksotermiline + kõrge rõhk) SO2(g) + O2(g) - kat -› SO3(g) (tasakaalustamata)

Nimeta a) vesiniku happelisi ühendeid b) aluselisi ühendeid c) neutraalseid ühendeid

a) HF, H2S, HCl b) NH2 c) CH4, SiH4, PH3

Ammoniaagi saamine

a) ammooniumisool + tugevam alus b) N + H katalüütiliselt (Haberi menetlus)

Lämmastiku saamine

a) vedela õhu fraktsioneeriva destillatsiooni kõrvalsaadus (g) a) ammooniumnitriti termilisel lagundamisel -› N2 + 2H2O

PH3 nimetus

fosfaan

Lämmastikhape põhiline keemiline erilisus

ka lahjendatud kujul tugevam oksüdeerija kui vesinikioon

VI rühma elemente nimetatakse ka -

kalkogeenid

SO2 saamine (2)

laboris: 1) tahke sulfit + konts. väävelhape (toimub kiiremini t°) Na2SO3(t) + konts. H2SO4(l) -› Na2SO4 (l) + H2O(v) + SO2(g) keemiatööstuses: 2) väävli või sulfiidse mineraali kuumutamine õhuhapniku juuresolelul FeS2(t) + O2(g) -› Fe3O4(t) + SO2(g)

keemiliselt inertne keskkond

madala keemilise aktiivsusega keskkond (keskkonna omadus säilitada oma olekut)

H2S(l) + H2O2(l) -› (saadused, tingimused)

oksüdeerub lahuses enamasti väävliks (lihtaineks) H2S(l)(redutseerija) + H2O2(l)(oksüdeerija) -› S(t) + H2O(v)

SiH4 nimetus

silaan

Vesiniku saamine laboris

suhteliselt aktiivne metall + happelahus -› sool + H2

H2S2O3

tioväävlishape

C või CH4 + H2O(g) - t°—›

—› CO(g) + H2(g) Al - Fe + veeaur -› oksiid + H2