JEI HOW FUN
Toiduvalgud: mille tõttu on toiduvalgud erilised toitained, nende panus toiduenergia päevakogusse, nende hulk keha kg kohta, asendamatud aminohapped.
-
süsteemse meditsiini kolm komponenti, kombinatoorne ravi!
1. anamnees - kõik meditsiinilised kogutud andmed: patsiendiajalugu jne 2. diagnostika - analüüsid, diferentsiaaldiagnostika 3. ravi - raviplaan vastavalt patsiendi vajadustele kombinatoorne ravi on meetod kus kasutatakse korraga või järjest mitut ravimit või meetodit
Nimeta kaheksa toiduainete gruppi!
1. teraviljatooted, 2. kaunviljad, 3. puu- ja köögiviljad, 4. kala, 5. linnuliha, 6. piimasaadused, 7. muud loomsed toiduained (muna, punane liha), 8. puu ja köögiviljamahlad ja marjad
Vitamiinide A, D3, E, K, B1, B2, B3, B5, B6, B9, B12 ia C täiskasvanu RDA, nimetage iga puhul 2 väga head allikat.
A - 0,7 mg, ainult loomsetest asjadest: muna, juust, maks D3 - 0.01-0,015, muna, kalaõli, rasvarikas kala, päikese käes seismine E - 10-12 mg, muna, kalaõli, mustsõstar K - 0,2 mg, taimsed allikad, juustus B1 - 1-1,5 mg, verivorst, kama, herned B2 - 1-1,5 mg muna, juust, liha, tatar B3 - 15 mg, muna, liha, juust, tatar B5 - 7mg, muna, maks, loomne ja taime B6 - 1,7mg, liha, linnuliha, kala, banaan B9 - 0,3-0,4, porrulauk tomat, kapsas, muns ka B12 - 0,003-0,035, muna, liha, juust e ainult loomne C - 90-100 mg, punane paprika, pohl, mustikas
Mis on normaalse söömise kolm komponenti?
APPARENTLY SEE KÕIK ON VALE KUIGI TA ISE KIRJUTAS OMA KURAMUSE RAAMATUS SELLISE LAUSE: APPARENTLY ÕIGE VASTUST ON 1. pro ja prebiootikumi ja 2. ja 3. god knows ta ei öelnud 1. toitainete sisaldus toidus peab olema tasakaalustatud (e peab sisaldama sobivas koguses ja vahekorras toidusüsivesikuid, toidulipiide, toiduvalke) 2. toit peab olema mitmekesine ja sisaldama rohkesti taimset toidukraami ja tagasihoidlikumas hulgas loomset toidukraami (taimset 75-85% ja loomset 15-25%) 3. söödavad toidukogused olgu mõõdukad ja vastaku kehalisele koormusele
Ca, Mg, Fe, Zn, I ja Se täiskasvanu RDA, nimetage iga puhul 2 väga head allikat.
Ca - 800-1000mg, piimatooted, tofu Mg - 320 - 450mg, pähklid, spinat, banaan Fe - 11-17mg, punane liha, maks Zn - 11-16mg, kala, liha I - 0,13-0,16mg, piimatooted, kala Se - 0,1-0,15mg, muna, kala
Millised on teadus-sisuta tüüpvõtted ja tüüplaused, millega inimesi söömise valdkonda puutuvalt pidevalt töödeldakse?
Jooma peab 10 klaasi vett! tegelt 32ml per kg ja selle saab inimene kätte toidust ja joogist -> ektra peaks vaid 2-3 klaasi vett jooma jne
Toidulipiidid: mis nad on, nende panus toiduenergia päevakogusse, oomega-3 PUFA-d, asendatud rasvhapped, EPA ja DHA, lühikese ja keskmise ahelaga rasvhapped, toidus olev kolesterool.
Lipiidid on kõrge energeetilise väärtusega - põhiline energiaallikas ja varu. Toidulipiidid peaksid andma umbes 30% päevasest energiavajadusest, rasvkoe triglütseriidid on umbes 85% inimkeha energiavarust. Lipiidid moodustavad rakumembraani lipiidse kaksikkihi, on rasvlahustuvate ühendite lahustiks ja transportijaks. Nende hulgas on ka mediaatoraineid, närvikoe isoleerijaid, surfaktante jne. Lipiidide metabolism on vajalik RH ja ragulaatormolekulide sünteesiks, kehaomaste lipiidide sünteesiks, ketokehade, vere lipoproteiinide jt molekulide sünteesiks. Pikaahelalised RH lähevad enamasti kehaomaste TG ja varurasvade sünteesiks, lühikese ja keskmise ahelaga RH aga otse energiasubstraatideks. SIIA ON VAJA VEEL L. KIBUSPUU KONSPEKT NORM
makrotoitained ja mikrotoitained ning nende põhiülesanded organismis?
Makrotoitaineid vajab inimene päevas sadades/kümnetes grammides (valgud, lipiidid, süsivesikud, vesi) - neid on vaja energiaallikana, kasvuks, asendamatute AH ja RH allikana, lahustina, veebilansi hoidmiseks Mikrotoitaineid vajab inimene päevas milli-või mikrogrammides - vajalikud bioaktiivsete ainete koostises/talitluses - aitavad töötada ensüümidel, mõned neist kuuluvad hormoonide koosseisu, mõned töötavad geenide regulaatoritena, antiöksüdantidena
Normaalse söömise päevane mudel!
hommiku-, lõuna- ja õhtusöök?
Toidusüsivesikud: mis nad on, nende panus toiduenergia päevakogusse, sahharoosi probleemid ja tegelik sisukus, fruktoosi kestva Iiigsuse probleemid
pmst suhkrud (kokkuleppeline koondmõiste): - glükoos - kogu elutegevuse alus - fruktoos - kõige magusam toidusüsivesik (palju mees) Süsivesikute keskseks ülesandeks on energeetiline roll. Öp energiavajadusest kaetakse toidusüsseritega 50-60% (aga siit 2-3% peaks tulema süsivesikuliste kiudainete arvelt) Fruktoosi kestval liigsusel kahjustub inimorganism, Sahharoosi on vaja ja probleemiks on liigtarbimine. Sahharoos annab meile verre vajaliku glükoosi ja ka natuke fruktoosi (norm peaks sahharoos katma inimese päevasest koguenergia bilansist vaid 3-5% -> me sööme suht 20-35%)
Mis on probiootikumid ja prebiootikumid (tooge mõned näiteid), miks on neid vaja, kui palju peaks päevas saama prebiootikume (kiudaineid)
prebiootikumid on kiudained, mis enamus on süsivesikud (inuliin, ligniin, tselluloos, pektiin, agar-agar jt) -> enamus saame taimsest toidust aga leidub ka loomses. Meie seedeensüümid ei lammuta kiudaineid, aga nad on suurepärane materjal soole mikroobikooslusele ja seeläbi toodetakse ka inimorganismile sobivaid ühendeid. Kiudained seovad rohkelt vett ja ka mitmeid bioelemente (Ca, Fe, Zn) ja vitamiine. Öp peaks täiskasvanu tarbima u 25-35g kiudaineid probiootikumid on mirkoobid, mis prebiootikume tarbivad/lammutavad
Mis peaks olema taimse toidukraami ja Ioomse toidukraami keskmistatud protsent, et oleks tagatud söömise mitmekesisus ja tasakaalustatus?
taimne 15-25%, taimne 75-85%
milline söömine on inimorganismi jaoks parim?
tasakaalustatud segatoitumine: taimsed produktid moodustavad 75-85% ja loomsed produktid 15-25% -> selline kestev toitumine pluss sobiv füüsiline aktiivusus tagab maksimaalse psüühhilise-füsioloogilise edukuse. Normaalne söömine tagab makro- ja mikrotoitaiinete saamise füsioloogiliselt parimas vahekorras
toiduained vs toitained
toitained on toiduainete koostisosad! toiduained on taimse, loomse, seense, mineraalse päritoluga saadused või tooted mida inimene tarvitab toiduks ja mida tema seegekulgla saab seedida. toitained - valgud, vitamiinid, süsivesikud, lipiidid, vesi, makro- ja mikromineraalid. Toitained jagunevad järgnevalt: makrotoitained (päevane vajadus sadades/kümnetes grammides : valgud, lipiidid, süsivesikud, vesi), mikrotoitained (päevane vajadus milli-või mikrogrammides)
Millised toitained on muutunud nüüdisajal probleemsemateks/kriitilisemateks?
transrasvad, süsivesikud, kolesterool?
Kui palju peaks jooma vett ekstra juurde (tõendage arvutustega)?
täiskasvanud päevane füsioloogiline veetarve on normaalolukorras keskmiselt 32 ml iga kehakaalu kg kohta ehk 70 kg inimene= 32ml*70= 2,24l ning sellest katab enamus päevane toit (sh joogid) ning juurde tuleks vaid 2-3 klaasi juura -> ei ole vaja 10 klaasi vett juua (see on ju 2,4 l)
Miks on meditsiiniline biokeemia toitumisteaduse teoreetilis-praktiline alus, millel peab põhinema patsiendile antav söömise ja joomise info?
Meditsiiniline biokeemia selgitab väga täpselt ära kõikide toitainete vajalikkuse inimkehas. Näitab ära, kuidas on metaboolsed rajad inimorganismis integreeritud ning kuidas nihe ühes osas võib tekitada tõsiseid tagajärgi hoopis teises kohas ja isegi üle pika aja. Söömishaigused väljenduvad enamasti üleüldiselt toidu liigtarbimise või vähetarbimisena. Haigused ise võivad mõjutada inimese dieeti nii, et peab piirama mõne toidugrupi/toitainete grupi sisaldust menüüs või teatud ained üldse menüüst eemaldama, näiteks türosineemia puhul teatud türosiini metabolismiensüümide düsfunktsionaalsuse korral peab toit olema üldiselt valguvaesem ja vältida türosiini ja fenüülalaniini. SV, lipiidid ja valgud peaks olema tasakaalus nii, et inimene saab umbes 50...60% energiast süsivesikutest, 30% lipiididest ja 20% valkudest. Toiduained jagatakse kaheksasse põhigruppi: teraviljatooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad, kala, linnuliha, piimatooted, muud loomsed toiduained, puu- ja köögiviljamahlad ja marjad. Süüa tuleks normaalsete intervallidega ja jälgida, et hommikusöök sisaldaks piisavald süsivesikuid, lõunasöök rasvu ja õhtusöök oleks pigem kerge, sisaldades vähem süsivesikuid ja rohkem täisväärtuslikku valku. Süüa tuleks normaalselt nädala lõikes ehk iga päev peab küll sööma kindlaid toitaineid, aga osasid tuleks tarvitada paar korda nädalas. Tuleks süüa mitmekesiselt ja mõõdukalt. Pikemaajaliselt ei tohiks kindlasti mõnest toidugrupist loobuda. Ei tohiks liialdada soola, kohvi, tee ega alkoholiga ning ei tohi unustada vett, mida on tarvis 32ml/kg (ei tohi unustada, et inimene toodab ise endogeenselt kuni 0,4l vett).
Miks on maailma kõikide riikide toitumisjuhistes olemas mõlemad nii taimne toidukraam kui ka loomne toidukraam ?
Sest ainult tasakaalustatud segatoitumise korral saab inimkeha kätte kõik vajalikud vitamiinid, asendamatud AHd jne
Kes on limiteeritud segatoitlane ja kes on tegelik taimtoitlane?
Taimtoitlane sööb pidevalt ja ainult taimset kraami, aga limiteeritud segatoitlane on inimene, kes tarbib lisaks taimsele toiudule minimaalselr ühte loomset produkti (nt muna, piim, mesi) - nt kui sööd seeni ka siis oled segatoitlane mitte taimetoitlane sest seened pole taimed... -> kestev limiteeritud segatoitumine pole normaalne
