Eesti keele leksikoloogia
Vastanduse väljendamine
1) Vastupidised vastandused ehk kontraarsed - kallis vs odav, mugav vs ebamugav. 2) Vasturääkivad vastandused ehk kontradiktoorsed (välistavad 11) - surelik vs surematu, sirge vs kõver.
Laenud võõrusastmik võõramast oma suunas.
1) tsitaatsõnad ja väljendid eestikeelse teksti sees, 2) võõrnimed, 3) võõrsõnad 4) omasõnad.
-ismi näited
Amerikanism (vau, cool), fennism (koormaauto, kesakuu).
Homonüümid, homofoonid, homograafid.
Homonüümid - sama kirjapilt, erinev tähendus, sama hääldus. NT: tee ja tee, tint Homofoonid - erinev kirjapilt, erinev tähendus, kuid sama hääldus. NT: baar ja paar. Homograafid - sama kirjapilt, erinev tähendus, erinev hääldus. NT: nutt (nutu) ja nutt (nuti).
Hüponüümia, hüponüüm, hüperonüüm.
Hüponüümia - tähenduste vahelised soo ja liigi suhted. Hüponüüm - alammõiste millegi suhtes. Hüperonüüm - ülemmmõiste millegi suhtes. NT: telefon on hüponüüm elektrooniliste seadmete suhtes, kuid hüperonüüm apple telefoi suhtes.
Onomatopoeetilised tüved
Mürtsuma, pinisema.
Sõnavara ajatelje järgi
Neologism ehk uudiskeelend - naabrivalve, mälupulk, õendus. Historism - klarett, killing. Arhaism - kuumatõbi e palavik, läigitaja e arst.
Struktuuri võõruse alusel jaotatakse sõnad...
Oma- ja võõrsõnad.
Kalkad ehk tõlkelaenud
Otse tõlgitud, sama tähendusega. Nt: raamatupidaja (saksa k), seebiooper (inglise k)
Otselaenud
Otselaenud (ilma kolmanda keele abita): Inglise keel - beebi, disain. Saksa keel - lamp, kleit
Territoriaalne ja sotsiaalne jagunemine
Territoriaalne - erinevad murded sõltuvalt asukohast, nt Hiiumaa murdesõnad (nilvamadu e vihmauss, ninatopp e taskurätik). Sotsiaalne - mingisuguse sotsiaalse rühma sõnavara, nt släng.
Barbarism
Toorlaenud, mis on keeleliselt rasked. NT: pagasnik, fiiling, snäks.
Antonüümid ehk vastandsõnad
Vastandavad üksteist tähenduselt. NT: mees ja naine, ilus ja inetu.
Hinnanguteljel jagunemine
Vastavalt sellele, missugust emotsionaalselt hinnalaengut nad omavad. Deminutiiv ehk vähendussõna - üldiselt -ke või -kene tuletisega. Hiir vs hiirekene, tütar ehk tütrekene. Augmentatiiv ehk suurendussõna - jurakas, jõmakas, mürakas.
Tähenduslaenud
Võetakse sõna teisest keelest ja antakse sellele uus tähendus sihtkeeles. NT: filmitäht, kuumad uudised.
Deskriptiivsed tüved
Võpatama, sära (kirjeldavad tegevust).
Tabusõnad
ehk keeldsõnad - on mingi põhjus, uskumus, hirm, miks seda sõna ei tohi kasutada. Tuleks kasutada midagi muud. NT: susi
Terminid
ehk oskussõnad. Pädevus, metoodika, didaktika.
Eufenismid
ehk peitesõnad - tabusõnade pehmendamiseks. NT: kivi kotti!
Perifraasid
ehk ümberütlus. nt: tõusva päikese maa e Jaapan, ma käsin sul minna e mine!
Düsfenismid
kui peitesõnad on tugevamad kui tabusõnad. NT: sussid püsti viskama
Täissünonüümid
kujult erinevad, tähenduselt samad. NT: ligidal ja lähedal.
Polüseemilised sõnad
mitu erinevat tähendust, millest üks põhiline, kuid teised seotud sellega. NT: seanina, millel on mitu erinevad kuju.
Osasünonüümid
tähendus hõlmab ainult osa tähendusest. NT: kõva ja kange.
Eesti keelde on tüvesid laenatud:
uurali laenud, nt ema, jõgi. soome-ugri laenud, nt hing, ilm, isa. soome-permi laenud, nt amb, meel. soome-volga laenud, nt kevad, kümme. soome-lapi laenud, nt huul, hõbe, ilves. läänemeresoome laenud, nt aed, aeg, eile. liive-soome laenud, nt hirm, isu. eesti laenud, nt lõhn, mahe, mõru.
Tarvitusulatuse poolest jagatakse sõnad...
Üldsõnavara (selle alla kuulub ka põhisõnavara, iga inimene oskab seda), oskussõnavara (erialamõisteid tähendavad sõnad).
Tehistüved
õpe, laip, küülik.
Sünonüümid võivad olla...
*üksiksõnad ja püsiühendid. NT: abiellus, astus abiellu. *tuletus- ja muutemorfeemid. NT: mitmude -de ja -i tunnustega sõnad, -sti ja -lt viisi väljendajad. *lausetarindid. NT: tulin võimlasse näitamaks oma oskusi vs tulin võimlasse, et näidata oma oskusi.
Paronüümid
Ehk sarnassõnad. Kõlalt sarnased ja morfoloogiliselt ka sarnased, kuid erineva tähendusega. NT: logaritm ja algoritm, käsitlema ja käsitsema, õigesti ja õieti.
Kaudlaenud
Kaudlaenud (vahekeelega): araabia keel - algebra, alkohol. Hispaania keel - karamell, šokolaad.
Võõrsõnu iseloomustavad...
Keeles mugandamata (või osaliselt mugandatud) laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurjooni (fänn, zooloogia, baar, gaas).
Siselaenud
Laenud oma keele murretest. NT: leebe, perv, kääbus.
Genuiinne tüvi
Põlistüli/algne, NT: ema, jõgi.
Leksikaalsete suhete alusel jagunemine
Sama või lähedane tähendus - erinev vorm, sama või lähedane vorm - erinev tähendus.
Leksikoloogia harud
Semantika ehk tähendusõpetus - keeleüksuste tähenduste uurimine, nende muutused. Fraseoloogia - uurib fraase. NT: nagu välk selgest taevast. Etümoloogia - sõnade päritolu õpetus. Sõnade sugulussuhted. Onomastika ehk nimeõpetus - uurib nimede päritolu, ajalugu, muutumist ja struktuuri. Sõnavarastatistika ehk leksikostatistika - sõnavara statistiline uurimine. Leksikograafia - sõnaraamatute tegemise õpetus.
Stiiliteljel jagunemine
Suhtlussituatsioonile või eesmärgile omane keel. Kõrgkeelne sõnavara - normaalkirjakeele piires ülevam, pidulikum. Nt: tuult tiibadesse saama. Madalkeelne sõnavara - viskas varvast, tegi vehkat, tõmba lesta. (Selle alla kuuluvad ka sõimusõnad ja vulgaarsõnavara). Tihti on neis r-täht, mis eesti keeles kõlab tugevamana.
Põhisõnavara kõige tavalisemad sõnad
Tegusõnad - olema, minema, tulema, hakkama, vaatama, teadma, võima, nägema, võtma. Nimisõnad - see, ei, nemad, mees, silm, inimene, käsi naine. Omadussõnad - suur, hea, vana, uus, pikk, väike, ilus. Sidesõnad - et, ja, siis, kui
Sünonüümid
samatähendusega sõnad, erineva vormiga. NT: ämber ja pang, julge ja kartmatu.
Hübriidsõnad
sõna erinevad osad erinevatest keeltest. NT: diskoõhtu (kr + ee)