Eesti keele leksikoloogia

Vastanduse väljendamine

1) Vastupidised vastandused ehk kontraarsed - kallis vs odav, mugav vs ebamugav. 2) Vasturääkivad vastandused ehk kontradiktoorsed (välistavad 11) - surelik vs surematu, sirge vs kõver.

Laenud võõrusastmik võõramast oma suunas.

1) tsitaatsõnad ja väljendid eestikeelse teksti sees, 2) võõrnimed, 3) võõrsõnad 4) omasõnad.

-ismi näited

Amerikanism (vau, cool), fennism (koormaauto, kesakuu).

Homonüümid, homofoonid, homograafid.

Homonüümid - sama kirjapilt, erinev tähendus, sama hääldus. NT: tee ja tee, tint Homofoonid - erinev kirjapilt, erinev tähendus, kuid sama hääldus. NT: baar ja paar. Homograafid - sama kirjapilt, erinev tähendus, erinev hääldus. NT: nutt (nutu) ja nutt (nuti).

Hüponüümia, hüponüüm, hüperonüüm.

Hüponüümia - tähenduste vahelised soo ja liigi suhted. Hüponüüm - alammõiste millegi suhtes. Hüperonüüm - ülemmmõiste millegi suhtes. NT: telefon on hüponüüm elektrooniliste seadmete suhtes, kuid hüperonüüm apple telefoi suhtes.

Onomatopoeetilised tüved

Mürtsuma, pinisema.

Sõnavara ajatelje järgi

Neologism ehk uudiskeelend - naabrivalve, mälupulk, õendus. Historism - klarett, killing. Arhaism - kuumatõbi e palavik, läigitaja e arst.

Struktuuri võõruse alusel jaotatakse sõnad...

Oma- ja võõrsõnad.

Kalkad ehk tõlkelaenud

Otse tõlgitud, sama tähendusega. Nt: raamatupidaja (saksa k), seebiooper (inglise k)

Otselaenud

Otselaenud (ilma kolmanda keele abita): Inglise keel - beebi, disain. Saksa keel - lamp, kleit

Territoriaalne ja sotsiaalne jagunemine

Territoriaalne - erinevad murded sõltuvalt asukohast, nt Hiiumaa murdesõnad (nilvamadu e vihmauss, ninatopp e taskurätik). Sotsiaalne - mingisuguse sotsiaalse rühma sõnavara, nt släng.

Barbarism

Toorlaenud, mis on keeleliselt rasked. NT: pagasnik, fiiling, snäks.

Antonüümid ehk vastandsõnad

Vastandavad üksteist tähenduselt. NT: mees ja naine, ilus ja inetu.

Hinnanguteljel jagunemine

Vastavalt sellele, missugust emotsionaalselt hinnalaengut nad omavad. Deminutiiv ehk vähendussõna - üldiselt -ke või -kene tuletisega. Hiir vs hiirekene, tütar ehk tütrekene. Augmentatiiv ehk suurendussõna - jurakas, jõmakas, mürakas.

Tähenduslaenud

Võetakse sõna teisest keelest ja antakse sellele uus tähendus sihtkeeles. NT: filmitäht, kuumad uudised.

Deskriptiivsed tüved

Võpatama, sära (kirjeldavad tegevust).

Tabusõnad

ehk keeldsõnad - on mingi põhjus, uskumus, hirm, miks seda sõna ei tohi kasutada. Tuleks kasutada midagi muud. NT: susi

Terminid

ehk oskussõnad. Pädevus, metoodika, didaktika.

Eufenismid

ehk peitesõnad - tabusõnade pehmendamiseks. NT: kivi kotti!

Perifraasid

ehk ümberütlus. nt: tõusva päikese maa e Jaapan, ma käsin sul minna e mine!

Düsfenismid

kui peitesõnad on tugevamad kui tabusõnad. NT: sussid püsti viskama

Täissünonüümid

kujult erinevad, tähenduselt samad. NT: ligidal ja lähedal.

Polüseemilised sõnad

mitu erinevat tähendust, millest üks põhiline, kuid teised seotud sellega. NT: seanina, millel on mitu erinevad kuju.

Osasünonüümid

tähendus hõlmab ainult osa tähendusest. NT: kõva ja kange.

Eesti keelde on tüvesid laenatud:

uurali laenud, nt ema, jõgi. soome-ugri laenud, nt hing, ilm, isa. soome-permi laenud, nt amb, meel. soome-volga laenud, nt kevad, kümme. soome-lapi laenud, nt huul, hõbe, ilves. läänemeresoome laenud, nt aed, aeg, eile. liive-soome laenud, nt hirm, isu. eesti laenud, nt lõhn, mahe, mõru.

Tarvitusulatuse poolest jagatakse sõnad...

Üldsõnavara (selle alla kuulub ka põhisõnavara, iga inimene oskab seda), oskussõnavara (erialamõisteid tähendavad sõnad).

Tehistüved

õpe, laip, küülik.

Sünonüümid võivad olla...

*üksiksõnad ja püsiühendid. NT: abiellus, astus abiellu. *tuletus- ja muutemorfeemid. NT: mitmude -de ja -i tunnustega sõnad, -sti ja -lt viisi väljendajad. *lausetarindid. NT: tulin võimlasse näitamaks oma oskusi vs tulin võimlasse, et näidata oma oskusi.

Paronüümid

Ehk sarnassõnad. Kõlalt sarnased ja morfoloogiliselt ka sarnased, kuid erineva tähendusega. NT: logaritm ja algoritm, käsitlema ja käsitsema, õigesti ja õieti.

Kaudlaenud

Kaudlaenud (vahekeelega): araabia keel - algebra, alkohol. Hispaania keel - karamell, šokolaad.

Võõrsõnu iseloomustavad...

Keeles mugandamata (või osaliselt mugandatud) laensõna, millel on võõraks peetavaid struktuurjooni (fänn, zooloogia, baar, gaas).

Siselaenud

Laenud oma keele murretest. NT: leebe, perv, kääbus.

Genuiinne tüvi

Põlistüli/algne, NT: ema, jõgi.

Leksikaalsete suhete alusel jagunemine

Sama või lähedane tähendus - erinev vorm, sama või lähedane vorm - erinev tähendus.

Leksikoloogia harud

Semantika ehk tähendusõpetus - keeleüksuste tähenduste uurimine, nende muutused. Fraseoloogia - uurib fraase. NT: nagu välk selgest taevast. Etümoloogia - sõnade päritolu õpetus. Sõnade sugulussuhted. Onomastika ehk nimeõpetus - uurib nimede päritolu, ajalugu, muutumist ja struktuuri. Sõnavarastatistika ehk leksikostatistika - sõnavara statistiline uurimine. Leksikograafia - sõnaraamatute tegemise õpetus.

Stiiliteljel jagunemine

Suhtlussituatsioonile või eesmärgile omane keel. Kõrgkeelne sõnavara - normaalkirjakeele piires ülevam, pidulikum. Nt: tuult tiibadesse saama. Madalkeelne sõnavara - viskas varvast, tegi vehkat, tõmba lesta. (Selle alla kuuluvad ka sõimusõnad ja vulgaarsõnavara). Tihti on neis r-täht, mis eesti keeles kõlab tugevamana.

Põhisõnavara kõige tavalisemad sõnad

Tegusõnad - olema, minema, tulema, hakkama, vaatama, teadma, võima, nägema, võtma. Nimisõnad - see, ei, nemad, mees, silm, inimene, käsi naine. Omadussõnad - suur, hea, vana, uus, pikk, väike, ilus. Sidesõnad - et, ja, siis, kui

Sünonüümid

samatähendusega sõnad, erineva vormiga. NT: ämber ja pang, julge ja kartmatu.

Hübriidsõnad

sõna erinevad osad erinevatest keeltest. NT: diskoõhtu (kr + ee)