anatoomia

Immunoglobuliine sekreteerivad ja nii humoraalset immuunsust tagavad

(B-lümfotsüüdid)

Kudede hapnikuvarustuse vähenemisel neerudes tekkiv glükoproteiin, mis stimuleerib luuüdis erütrotsüütide diferentseerumist ja paljunemist, on...

(erütropoetiin)

Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes? Hüaliinne kõhrkude Elastne kõhrkude Fibroosne kõhrkude

(hüaliinne ja fibroosne)

Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta? A-Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. B-Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. ( C-Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes.

A-Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. RETIKULAARNE B-Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. (KOLLAGEENSED C-Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes. (elastsed kiud)

Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse? Trombotsüüdid Neutrofiilsed granülotsüüdid B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid

B-lümfotsüüdid

Pärissidekoe rakud on: A.ependüümirakud, astrotsüüdid B.fibroblastid (tendinotsüüdid) C.kondrotsüüdid, osteoblastid D.erütrotsüüdid, trombotsüüdid, makrofaagid

B.fibroblastid (tendinotsüüdid)

Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? Adherentsliidus Hemidesmosoom Desmosoom

Desmosoom

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale. Sagitaaltasapind jaotab keha eesmiseks ja tagumiseks osaks. Ulnaarne tähendab küünarluumist või väikesesõrmepoolset.

Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale.

Milline alltoodud väidetest on väär? 1-Reesusnegatiivse isiku vereplasmas pole antikehi D-antigeeni suhtes, kui pole toimunud sensibiliseerimist - talle ei tohi reesuspositiivset verd üle kanda. Suuremate verekoguste ülekandmisel võib üle kanda vaid sama grupi verd. Aglutinatsioon toimub siis, kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga. 0-veregrupiga isikul pole erütrotsüütide pinnal A- ja B-antigeene, ent tema vereplasmas on nii anti-A kui ka anti-B antikehi - ta on väikeste verehulkade ülekandmisel universaalseks doonoriks. Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen.

Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen.

Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis katab vere hüübise koagulatsioonifaasis haava tiheda võrgustikuga? Fibriin Fibrinogeen Trombiin

Fibriin

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus. Iga elund koosneb vaid üht tüüpi koest. Sidekude katab keha välispinda, vooderdab sisepindu ja moodustab näärmeid. Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone.

Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus. Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone.

Millised alltoodud väidetest kudede rakuvaheaine kohta vastavad tõele? Epiteelkoes on vähe rakke ja palju rakuvaheainet. Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet. Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud. Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus

Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud. Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus

Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed? Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid. Põimikuline luukude on loote peamine luukoetüüp, mida täiskasvanutel ei esine. Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.

Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest. Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid. Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.

Ventraalsemal paremast neerust asub Maopõhi Maks Põrn Söögitoru

Maks

Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? Neutrofiilid Monotsüüdid B-lümfotsüüdid Eosinofiilid T-lümfotsüüdid Basofiilid

Monotsüüdid

Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid? Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. Nende näärmete näideteks on rasu-, higi- ja hingamisteede näärmed ning maks. Nende näärmete erituskanal ulatub epiteeli pinnale. Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse.

Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse.

Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi? Näokolju luud Jäsemete luud, v.a rangluu Koljulae luud Kere luud Koljupõhimiku luud

Näokolju luud Jäsemete luud, v.a rangluu Kere luud Koljupõhimiku luud

Kuidas nimetatakse 3-4 mm läbimõõduga silindrilisi üksusi luu plinkolluses, mis kulgevad paralleelselt luu pikiteljega? Trabeekulid Periostid Haversi kanalid Osteoonid

Osteoonid

Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? Ripse Stereotsiil Mikrohatt

Stereotsiil

Tõlgi Supinatsioon Pronatsioon Anteversioon Abduktsioon Aduktsioon Ekstensioon Fleksioon

Supinatsioon väljapööramine Pronatsioon sissepööramine Anteversioon ettetoomine Abduktsioon eemaldamine Aduktsioon lähendamine Ekstensioon sirutamine Fleksioon painutamine

Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? Plastiline anatoomia Topograafiline anatoomia Süstemaatiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia

Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? Ankurliidus Aukliidus Tiheliidus

Tiheliidus

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." Tõene Väär

TÕENE

Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? A. Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. B. Sidekoe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse määrab rakuvaheaine, teise nimetusega amorfne põhiaine. C. Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. D. Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena. E. Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon.

TÕESED A. Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon. C. Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. D. Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena. E. Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. VÄÄR B. Sidekoe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse määrab rakuvaheaine, teise nimetusega amorfne põhiaine.

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." Tõene Väär

VÄÄR

Kodarluu-randme liigeses teostab käe eemaldamist a. pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja ja kodarmine randmepainutaja üheaegsel kokkutõmbumisel b. deltalihas, õlavarrelihas ja pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja c. suur rinnalihas, seljalailihas ja kodarmine randmepainutaja üheaegsel kokkutõmbumiselpikk ja lühike pöidlaeemaldaja ja pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja

a

Sissehingamisel diafragma liikumisel a. väheneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht b. väheneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht c. suureneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht d. suureneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht

a

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas. Diafragma on organismi peamine hingamislihas. Romblihas on rinna lihas. Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas.

a b d

Millised alltoodud väited käivad valge, millised pruuni rasvkoe kohta? a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud d) Leptiini tootmiskoht e)Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab peamiselt soojusregulatsiooni funktsiooni

a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone (valge rasvkude) b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude (pruun rasvkude c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud (valge rasvkude) d) Leptiini tootmiskoht (valge rasvkude) e)Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab peamiselt soojusregulatsiooni funktsiooni (pruun rasvkude)

Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud?(mitmekihiline lameepiteel)(mitmerealine epiteel)(mitmekihiline kuupepiteel)(ühekihiline lameepiteel)(ühekihiline silinderepiteel) a) Marrasknaha sarvestunud epiteel b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid

a) Marrasknaha sarvestunud EPITEEL(mitmekihiline lameepiteel) b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel (mitmerealine epiteel) c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel (mitmekihiline kuupepiteel) d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel(ühekihiline lameepiteel) e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid (Ühekihiline silinderepiteel)

Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud? fibroblastid, makrofaagid. nuumrakud a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga.

a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. fibroblastid b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. nuumrakud c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. (makrofaagid)

Millised alltoodud väidetest iseloomustavad eksokriinseid, millised endokriinseid näärmeid? a) Nende näärmete näideteks on rasu-, higi- ja hingamisteede näärmed ning maks. b) Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. c) Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. d) Nende näärmete erituskanal ulatub epiteeli pinnale

a) Nende näärmete näideteks on rasu-, higi- ja hingamisteede näärmed ning maks. (ekso) b) Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised. (endo) c) Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse. (endo) d) Nende näärmete erituskanal ulatub epiteeli pinnale. (ekso)

Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse näärme kohta? (mekrokriinne nääre) (apokriinne nääre)(holokriinne nääre) a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks.

a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. (mekrokriinne nääre) b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. (apokriinne nääre) c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. (holokriinne nääre)

Millise kõhrkoe tüübi kohta käivad järgmised kirjeldused? (fibroosne)((elastne, hüliinne) a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett

a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes HÜELIINNE b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses FRIBROOSNE c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes ELASTNE d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett HÜELIINNE

Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud?((veri)(lümf)(luukude) a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine

a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo LUUKUDE b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine VERI c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine LÜMF

Musculus rectus abdominis Painutab lülisammast Sirutab lülisammast Painutab puusaliigest Sirutab säärt

a.

Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel? Tiheliidus Ankurliidus Aukliidus

aukliidus

Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust? Ratasliiges Plokkliiges Sadulliiges

b

Kõõluse sünoviaaltupp ümbritseb kilekõõlust ümbritseb pika varvastesirutaja kõõlust ümbritseb aponeuroosi ümbritseb kõõlusviirgu

b

Küünarliigses on sünergistideks ehk koostoimelisteks lihasteks a. õlavarre-kolmpealihas ja õlavarre-kakspealihas b. M.biceps brachii ja m.brachialis

b

Lihased avaldavad survet kõhuõõneelunditele Diaphragma, peritoneum ja kõhulihased Diafragma, lahkliha (perineum) ja kõhulihased Diaphragma, periost ja kõhulihased Diafragma, lahkliha ja rinnalihased

b

Õlavarre- kakspealihas Asub küünarvarre eesmises osas ja teostab sirutust küünarliigeses Asub õlavarre eesmises osas ja teostab painutust küünarliigeses Asub küünarvarre tagumises osas ja teostab sirutust küünarliigeses Asub õlavarre tagumises osas ja teostab painutust küünarliigeses

b

Kõõlusetupp a. On hüaliinkõhrega kaetud vagu luul b. Ümbritseb tendo`t ulatuslikult c. On sidekoeline kest lihaste ja lihasrühmade vahel

b.

ATP sünteesiks vajalik energia saadakse süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil ainult hingamisahelas süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil ainult tsitraaditsüklis süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil mitokondris

c

Antagonistid on samatoimelised lihased koostoimelised lihased on liigest fikseerivad lihased on vastandtoimelised lihased

c

Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Diafüüs Metafüüs Epifüüs

c

Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa? Epifüüs Metafüüs Diafüüs

c

Lihas teostab õlaliigeses siserotatsiooni ja liikumist taha musculus pectoralis minor musculus rectus femoris musculus latissimus dorsi musculus rectus abdominis

c

Lihase pikkuse muutumine tema kontraktsioonil toimub... a. tropomüosiinimolekuli nihkumisel müosiinipea kinnituskohtadelt b. sarkomeeri pikenemisel c.aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes d.troponiinimolekuli ühinemisel Ca-iooniga

c

Müoglobiin on Lihaskontraktsiooniks vajalik valk Hemoglobiini ja müosiini kompleks Hapnikku siduv valk lihasrakus Hapnikku siduv immuunglobuliin

c

Tsitraaditsüklis ja hingamisahelas toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja piimhappeks toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine õunhappeks ja veeks toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja veeks

c

Missugused lihaskiud moodustavad põhimassi seljalihastes? kiired oksüdatiivsed glükolüütilised kiud kiired glükolüütilised kiud spontaalaktiivsuseta silelihaskiud aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud

d

duafragmat läbivad... a. truncus pulmonalis, truncus coeliacus, vena cava superior b. kopsutüvi, kõhuõõnetüvi, ülemine õõnesveen c. aort, alumine õõnesveen, söögitoru, ülemine kinnistiveen d. aorta, vena cava inferior, esophagus

d

Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? a. os cuboideum b. os femoris c. os coxae d. os pubis e. os ischii f. os ilium g. os metatarsale

d e f

Kas alltoodud tekstilõiku võib tervikuna lugeda tõeseks või mitte? "Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." Tõene Väär

e tõene

Vaagnaõõnes asuvad emakas, sapipõis, munasarjad, munandimanused emakas, sapipõis, munasarjad, munandid emakas, kusepõis, munasarjad, munandid emakas, kusepõis, munasarjad, munajuhad

emakas, kusepõis, munasarjad, munajuhad

Missuguste struktuuride arvelt toimub luude kasv pikkusesse? Valige üks: osteoklastid luuümbris epifüüsikõhr punane luuüdi

epifüüsikõhr

Kudede rühmad on epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja sidekoed epiteelkoed, lümfikoed, närvikoed ja sidekoed epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja tugikoed epiteelkoed, lihaskoed, näärmekoed ja sidekoed

epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja sidekoed

Elund asub diafragma all kõhuõõne ülaosas valdavalt paremal Lien Hepar Ren dexter Colon sigmoideum

hepar

Elund on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni kindel kuju, eritus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni kindel kuju, erutuvus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

Millist tüüpi on alltoodud luud? a) koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu = lameluud b) Jäsemete luud = toruluud c) Lülisambalülid = segaluud d) Randme ja kanna luud = käsnluud

lameluud toruluud segaluud käsnluud

Osteoklastid ja osteoblastid... on küpsed luurakud lammutavad ja produtseerivad luukudet produtseerivad kõhrkudet paiknevad luuüdis

lammutavad ja produtseerivad luukudet

Käsnolluse moodustavad ....

luupõrgad ehk trabeekulid

Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu POKSIMAALSES otsas on õlavarreluu-pea." peapoolses kaugmises, kerest kaugemal asetsevas lähimises, kere lähedal asetsevas külgmises

lähimises, kere lähedal asetsevas

Kraniaalsemal kaksteistsõrmikust asub Pärasool umbsool Jämesool Magu

magu

Ühekihiline silinderepiteel esineb maos ja kusejuhades maos ja munajuhades kusepõies ja kusejuhades kusepõies ja seemnejuhades

maos ja munajuhades

Lihased lad keeles Küünarnukilihas = musculus anconeus Kodarmine randmepainutaja = musculus flexor carpi radialis Õlavarre-kodarluu lihas = musculus brachioradialis Lühike pöidlasirutaja = musculus extensor pollicis brevis

musculus anconeus musculus flexor carpi radialis musculus brachioradialis musculus extensor pollicis brevis

Lihaste lad keelsed nimetused Niudelihas = suur tuharalihas = lühike lähendaja = õrnlihas = lühike varvastepainutaja =

musculus iliacus musculus gluteus maximus musculus adductor brevis musculuc gracilis m flexor digitorum brevis

Nimmepiirkonnas asuvad hingetoru Magu Neerud Pärasool

neerud

Kõhuõõnes asuvad neerud, sapipõis, põrn, peensool neerud, kusepõis, põrn, ussripik neerud, sapipõis, põrn, pärasool neerud, kusepõis, põrn, peensool

neerud, sapipõis, põrn, peensool

Osteooni keskel kulgevat veresooni ja närve sisaldavat kanalit nimetatakse ...

osteoonikanaliks e Haversi kanaliks

Närvirakk on.. kaksiknõgus ketas munakujuline mikrohattudest äärisega pikkade jätketega

pikkade jätketega